Esimese jutu nimi on: "K.a.m.p."
"K.a.m.p."
Karl istus oma laua taga. Ta oli jälle suveks vanaisa juurde saadetud! Milline ebaõnn! Vanaisa ja vanaema elasid lahus. Vanaema elas linnas, vanaisa maal. Vanaema juures oli veel midagi teha, aga vanaisa juures pidi ainult igavlema. Või tööd tegema. Vanaisa ise oli alatasa metsas ja töötas. Karli tööks jäi enda eest hoolitseda. Nii pidi ta igavlema umbes kolm kuud. Ema ja isa reisisid kuhugi Alaskale, et suusatada, Karl las olla vanaisa juures. Nii oli otsustatud juba siis, kui Karl sündis. "Miks mina?" mõtles ta ja seadis sammud välisukse poole. Järsku kandusid ta mõtted varastele ja mõrvaritele. Filmides oli alatasa nii, et poiss on üksi kodus ja siis tuleb mõrvar ning lööb poisi maha. Karl selliseid asju ei kartnud. Need filmid olid tobedad. Aga siiski meenus vanaisa, keda olid tabanud erinevad haigused ning ükskord tahtis temast auto üle sõita. Karl jalutas postkasti juurde. Postkast oli veel tühjendamata. Karl võttis kirjad välja ja uuris neid. Tavaliselt ei huvita poisse vanaisade kirjad. Karli huvitasid väga, kes kirjutab vanuritele ja veel mida? Äkki mõni kena daam? Karl tegi kirja lahti. Ei kirjutanud vanaisale daam, õigemini kirja saatjat ei olnudki. Kuidas postiljon sedasi kirja ära toob? Kirjal ei olnud ju vanaisa nime ega aadressi! Karlil pidi hing kinni jääma. Ta ei tahtnudki enam nii väga teada, mis kirjas seisab. Kuna Karl oli lahtise peaga poiss, sai ta aru, et kirja kirjutaja pidi ise kirja ära tooma. Post toodi tavaliselt kell üksteist ennelõunal. Karl õngitses taskust telefoni välja ning vaatas kella. Kell oli üksteist läbi viis minutit! Karli kurku tekkis klomp. Kirja tooja võis siinsamas varitseda! Justkui selle kinnituseks kuulis ta põõsast sahinat. Karl jooksis tuppa. Vanaisa juurde kituma ta minna ei kavatsenud. Korraks pidas Karl isegi aru minna õue tagasi ja näidata võõrale koht kätte, aga seda ta ei teinud. Värisevate kätega avas poiss kirja. "Tere Kalle! Mõtlesin, et teeks selle asja ära. Viimane aeg ju! Ja ära karda, Karliga tegeleme ise, ära muretse, ta ei sure. Muidugi kannatab tema kõige rohkem, mõtlesin, et ajaks süü tema kaela. Ta võib midagi teada. Ära ürita vastu punnida, muidu teeme selle asja päriselt ära. Meil pole rohkem aega. Põleta see kiri peale lugemist, olen Karli jälginud, ta tundub arukas poiss. Me ei saa riskida. Karl ehmatas nii, et pidi minema vett jooma. Mida see kõik tähendas? Kas teda on plaanitud tappa? Mille vanaisa peab ära tegema? Karl oli ise üks suur küsimärk. Ta otsustas viia kirja tagasi postkasti, sest see kiri pidi olema nii oluline, et peab pärast lugemist põletama. Poiss võttis südame rindu ja viiski kirja tagasi. Vanaisa oli küll imelik, aga midagi sellist ta oodata ei osanud. Ja kas vanaisa nimi ei olnud mitte Oskar? Mis ajast ta siis Kalleks hakkas?
Vanaisa jõudis koju oodatust varem. "Too kirjad postkastist ära," lausus vanaisa Karlile ning kuna poiss oli täna eriti tähelepanelik, mõtles ta: "Kuidas vanaisa teab, et talle kirjad on? Kas ta on selle tundmatuga juba kaua kirjutanud?" "Ma arvan, et sul ei ole postkastis kirju, tead küll, kauge koht, vana inimene," seletas Karl ning hakkas nihelema. "Kurat võtaks, kui mina ütlen, et too kirjad ära, siis sina ka tood!" röögatas vanaisa järsult. Karlil ei jäänud valikut. Ta tõusis aeglaselt ning seadis sammud postkasti juurde. Peab see vanaisa ikka röökima! Kui nad mind ohtlikuks peavad, miks nad siis riskivad, et ma vaatan neid kirju. Niiviisi mõtiskledes jõudis poiss kirjakasti juurde. Ta krahmas kirjad ning lidus tuppa. Vanaisa tänas ja võttis kirjad. "Seda ma arvasingi," ohkas vanaisa peale kirjade lugemist. "Mida?" päris Karl, kellele tuli suure imestusena, et vanaisa tema ees selle ohtliku kirja avas ja siis luges ka veel. "Ma käisin arstil ning tegin vereproovi ja muid selliseid asju. Nüüd saabusid need tulemused..... Ma s u r e n!!!!" pahvatas vanaisa. Karl ehmus. Ei ei, mitte selle uudise pärast! Kuidas sai vanaisa talle valetada! "Idioot," sisises ta omaette. Alles õhtul hakkas talle kohale jõudma. S u r m... selle asja pidigi vanaisa ära tegema!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar